LOOMAKASVATUSE TERVIS

HAIGUSTE ENNETAMINE ON PAREM KUI RAVI

PÕHIPAKKUMINE

Loomasöötades kasutatakse nanotehnoloogiat peamiselt nanomineraalide valmistamisel: Eelkõige vähese biosaadavusega mikroelementide puhul. Ülipeenike nanoosakeste kujul pakutavate oluliste mineraalide pindala on suurem kui tavaliste mikropulbrite puhul, mis võimaldab kergemat assimilatsiooni ja väiksemat soolestiku mineraalide antagonismi, mis omakorda vähendab elementide (nt tsingi) eritumist keskkonda, vähendades seeläbi saastet.

PÕHIKÜSIMUS

Antibiootikumidega ravitud piimakarjad toodavad teatud aja jooksul pärast ravi antibiootikumijääkidega saastunud piima. Kuna ravimresistentsete bakterite levikuga seotud mure suureneb, on oluline vähendada inimeste ja loomade põhjendamatut kokkupuudet ravimijääkidega nii veekogudes kui ka piimatoodetes.


TSINGI ROLL ELUTÄHTSUSE TAGAMISEL

Tsink (Zn) on raua järel teine kõige sagedamini esinev mikrometall inimkehas ja ainus metall, mida leidub kõigis ensüümiklassides. See on inimesele, loomadele ja taimedele hädavajalik mineraal. See on oluline nii sünnieelses kui ka -järgses arengus. Kõige rohkem tsinki leidub ajus, lihastes, luudes, neerudes ja maksas, kusjuures suurimad kontsentratsioonid on silmade ja eesnäärme osades, kus viimases mängib see olulist rolli eesnäärme funktsioonis.  

 Tsingipuudus mõjutab umbes kahte miljardit inimest kogu maailmas ja see puudus on seotud paljude haigustega, nagu näiteks: kasvupeetus, hilinenud suguküpsus ja impotentsus, nakkusele vastuvõtlikkus ja kõhulahtisus, mis põhjustab igal aastal umbes 800 000 lapse surma kogu maailmas. 

Zn-i võib saada loomsetest toodetest, nagu liha, kala, karploomad, kanad, munad ja piimatooted.  Seda on võimalik saada ka taimedest, mille Zn-sisaldus sõltub pinnase iseloomust, milles nad kasvavad. Loomad ei saa Zn-i organismis talletada ja seetõttu on nende füsioloogilise vajaduse rahuldamiseks vajalik selle elemendi regulaarne tarbimine toiduga.

Tsinkoksiid (ZnO) on üks levinumaid Zn-lisandeid. Suurema stabiilsuse ja madalama hinna tõttu soovitatakse ZnO-d teraviljajahu rikastamiseks, kuna see imendub sarnaselt märgatava võimsusega kui vähem stabiilne ja kallim tsingi vorm. Sõltuvalt eeldatavast söödava toidu kogusest võiks põhitoitude tsingiga rikastamine olla 20-50 mg/kg jahu või loomasööda kohta. Toidu/loomatoidu edukas rikastamine sõltub sellest, kas toidulisand on toiduaines, millesse see lisatakse, suhteliselt healoomuline. Kahjuks on selline keemiline inertsus sageli seotud lahustumatuse ja suhteliselt halva biosaadavusega.


TAVAPÄRANE TSINKOKSIID (C-ZnO) LOOMASÖÖDAS

Resistentsete ja multiresistentsete bakteriliikide esinemine nõuab kiiresti uute põlvkondade antibakteriaalsete ainete väljatöötamist.

ZnO on alternatiivne ühend antibiootikumidele, nagu kolistiin, mida võib anda ravimi eelseguna, mis sisaldab 2500-3000 mg/kg sööda kohta 2-6 nädala jooksul. 

Suures koguses Zn (2000-6000 mg/kg) lisamine kuni 5 nädala jooksul profülaktilise/terapeutilise söödana põrsastele võib ennetada või peatada füsioloogiliste häirete, nagu kõhulahtisus, tekkimist noorloomadel.


TAVAPÄRASTE TSINGIALLIKATE PUUDUSED

Noortel kanadel põhjustas 3000 mg/kg sööda kohta tsinksulfaadi (ZnSO4) ja ZnO manustamine kasvu vähenemist. Ebaküpsetel kalkunitel on leitud, et ZnO annuses 4000 mg Zn/kg toidulaua kohta manustatuna põhjustab kasvu vähenemist. Zn-i toksilisus sõltub selgelt tsingi allikast, söödakogusest, söötmise kestusest ja muude mineraalide sisaldusest. 


Nii suures koguses loomasöödas manustatud tavaline ZnO näitab väiksemat eelistust kui põhisööt ja kui äsja võõrutatud põrsastele antakse ZnO-lisandit, lükkavad nad ZnO-lisandiga söödat tugevalt tagasi ja see võib olla tingitud sealse tavalise ZnO suure annuse põhjustatud maitsemuutusest.


Uuringud on näidanud, et tavalise ZnO suurte annuste manustamine põhjustab lindude söödatarbimise ja kehamassi märkimisväärset vähenemist. Söödasöömise vähenemist on seostatud sellega, et Zn-soolade (või ZnO) lisamine näiteks kanade sööta üle teatava taseme (2 %) põhjustab sööda maitseomaduste vähenemist, mis tõenäoliselt põhjustab lindude anoreksia juhtumeid.


ZnO on veekeskkonna saasteaine. Kui loomad ei suuda seda omastada ja eritavad suure osa sellest, mida nad tarbivad, ei jää nad mitte ainult Zn-vaeguseks, mis mõjutab nende üldist tervist ja immuunsust, vaid eritatud Zn reostab ka keskkonda ja veekogusid.


ZnO-d tuleb kasutada väikestes, kuid tõhusates annustes, et maksimeerida loomade tervist ja samal ajal kaitsta keskkonda.


KVANTFAASILINE TSINKOKSIID (Q-ZnO) KUI JÄTKUSUUTLIK ALTERNATIIV


Zn on üks oluline mikroelement, mis on oluline kasvuks, ainevahetuseks, immuunsüsteemi toimimiseks, haavade paranemiseks ja viljakuseks. Zn-i puudus toob kaasa vähenenud söögiisu ja halvenenud kasvu. 


ZnO on üks väga ioonilistest metalloksiididest, millel on antibakteriaalne aktiivsus ja mitmesugused füüsikalised ja keemilised omadused. Nanotehnoloogial on võime suurendada mikroelementide tõhusust loomasöödas.


Nanomaterjalidel, eriti aga suure pindalaga kvantmaterjalidel, on uudsed ja täiustatud antimikroobsed omadused, sest nende pindala on suur ja ruumala suhe ning nende ainulaadsed keemilised ja füüsikalised omadused. 


Kvantne ZnO on suurepärane antibakteriaalne aine nii grampositiivsete kui ka gramnegatiivsete bakterite vastu.


Kvantfaasis olevat ZnO-d saab kasutada annustes, mis jäävad tunduvalt alla 90 mg/kg söödakoguse, et suurendada oluliselt broilerkanade kehakaalu suurenemist ja söödakasutust, parandades samal ajal nende kasvutõhusust.



ANTIPATOGEENNE KAITSE : ZnO kvantmaterjalidel on lai valik antibakteriaalset toimet erinevate mikroorganismide vastu. ZnO kvantfaasi antibakteriaalne aktiivsus Staphylococcus aureus'e suhtes kipub oluliselt suurenema, kui nanomaterjali suurus väheneb või kui kvantmaterjali pindala suureneb.


LOOMASÖÖDA RIKASTAMINE : ZnO ja ZnO nanomaterjalide mõju kanade kasvutõhususele näitas, et ZnO nanomaterjalide lisamine kanade söödas annustes alla 90 mg/kg võib parandada kehakaalu võrreldes ZnO nanomaterjalidega, mida doseeritakse loomasöödas kogustes kuni 3000 mg/kg. 


Sobivas kontsentratsioonis osutub nano-ZnO tavalisest ZnO-st paremaks, kuna see suurendab söödakasutuse tõhusust ja loomade kasvutõhusust. Zn-i suurem biosaadavus suure pindalaga nano-ZnO-s soovitab kasutada mõõdukaid annuseid, et minimeerida võimalikku toksilisust, mis võib põhjustada üleannustamist assimileeritava olulise Zn-i mikroelemendi osas, eriti noorloomade puhul.


Kvantfaasilise ZnO kasutamisel näiteks broilerite söödas saab annust hoida oluliselt väiksemana kui 90 mg/kg söödas, mis on loomulik ja keskkonnasäästlikum alternatiiv tavapäraste ZnO-de suurte annuste (tavaliselt 3000 mg/kg) kasutamisel loomasöödas. 


Selliste madalate annuste puhul võib suure pindalaga kvant ZnO aidata parandada loomade kehakaalu ja käitumuslikul testimisel on tulemuseks püsiv eelistus võrreldes tavalise ZnO kasutamisega. Väike annus on kasulik selle tõhususe tõttu, kuna see mõjutab vähe või üldse mitte sööda üldist maitset, mis muudab selle loomadele maitsvamaks.



KVANT-KLASSI ZnO LOOMADE TERVISEKS JA SÖÖDA RIIGENDAMISEKS

Kolmanda osapoolega on läbi viidud teaduslikke uuringuid, et võrrelda tavalise ZnO (3000 mg/kg sööda kohta) ja nanoklassi ZnO (< 90 mg/kg sööda kohta) lisamise mõju, et hinnata näiteks broilerkanade söödaratsiooni mõju kasvutõhususele, söödakogusele, söödamaitse/õhu võimalikule muutusele, Zn jäägid kudedes, nende mikroobivastane toime kanadest isoleeritud E. coli O78 vastu ja indutseeritud histopatoloogilised muutused. Sellised uuringud annavad võimaluse ZnO-NPde ulatuslikuks kasutamiseks veterinaarmeditsiinis.

Uuringutest nähtub, et antibiootikumide kasutamist saab vältida, lisades loomasööta nanokvaliteediga ZnO-d Zn-lisandina. Nanoklassi materjal on peenem ja kergemini imenduv kui tavalised tsingi allikad. Samuti on see kasulik näiteks kodulindude kasvule ja lehmade piimatootmise suurenemisele. Selle ZnO-klassi immunomoduleeriv ja antimikroobne toime vähendab haiguste esinemist ja suremust kariloomadel. 

Paljude riikide majanduslik tervis sõltub põllumajandusest ning nanotehnoloogia osutub oluliseks tulevase loomakasvatuse ja söötmise seisukohalt. Toidulisandiga toidetud loomade kõrge Zn-eritus on siiski tekitanud muret seoses keskkonnareostusega. Parema biosaadavusega Zn-allikate kasutamine, mida on võimalik lisada väikestes annustes, et vähendada loomasöödale lisatud Zn-i ja sellest tulenevat eritumistaset.

Suure pindalaga ZnO-osakeste nanomineraliseerimine pakub tavapärastest ZnO-allikatest suuremat imendumispotentsiaali ja võimaldab seega vähendada toidu/loomatoidu rikastamiseks vajalikku kogust.

Kvantmetallidega ZnO-materjalidel on minimaalne kahjulik mõju inimrakkudele ja nad suudavad läbida peensoole, et levida edasi teistesse kehaosadesse. 

Uuringud on näidanud, et ZnO nanoosakeste antibakteriaalne toime on üsna laia spektriga, pärssides muu hulgas selliste patogeenide nagu E. coli O157:H7, L. monocytogenes ja S. enterica serovar Enteritidis, Bacillus subtilis, Staphylococcus aureus, Staphylococcus epidermidis, Streptococcus pyogenes, Enterococcus faecalis ja C. jejuni kasvu.

Loomasööda sisse viidud nanogramme ZnO on teatatud, et see parandab järgmisi aspekte:



Üleminek meie kvantfaasimaterjalidele (< 20 nm osakeste suurus või aatomiliselt õhuke) võimaldab teil kasutada vähem kui 80 % teie praegustest tsingi annustest. Seega võimaldame teil saavutada ja/või ületada oma praegused tulemuseesmärgid, vähendades samal ajal veekeskkonna reostuse tõenäosust, kasutades väga väikeseid Zn koguseid.

 

KESKMINE ANNUS:

Keskmine nano-ZnO annus on kvantfaasiliste materjalide puhul palju väiksem kui tavalise nano-ZnO puhul ja jääb vahemikku 5-10mg/kg loomasööda**, sõltuvalt kvantmaterjali osakestest ja eripinnast. 

Suurema pindalaga ZnO kvantmaterjal pakub paremat Zn-i biosaadavust ja suurem tõhusus tähendab, et sellist kvantfaasilist ZnO-d saab manustada palju väiksemates annustes kui tavalisi nanomaterjale, mis on seotud loomade tervise parandamise ja sööda rikastamise kombineeritud valdkonnaga väga väikeste annustega.

Lisaks eespool nimetatud eelistele pakuvad meie kvantfaasilised ZnO-materjalid ka järgmisi eeliseid:



Põhimõtteliselt nõuab väikese pindalaga ZnO suurt annust, on madala biosaadavusega, raskemini assimileeritav ja eritub keskkonnasaastajana. Suure pindalaga ligandivaba ZnO vähendab vajalikku Zn-doosi, suurendab biosaadavust, on kergesti omastatav, parandab loomade tervist, vähendab antibiootikumide kasutamist ja saastamist.


TOOTED

Krediitkaardiga maksmiseks klõpsake huvipakkuva(te) toote(de) kõrval olevat nuppu "OSTA" või võtke ühendust aadressil trade@nanoarc.org, et taotleda pangaülekandega maksmiseks arvet.


TELLIMUSMUDEL : SAADA ALLAHINDLUSI JA TASUTA SAATMIST VALITUD TOODETE EELOSTUDEST

 KORD KVARTALIS ( 5 % ) | KAKS KORDA AASTAS ( 10 % ) | KORD AASTAS ( 15 % )

Q-ZnO I - ZINCENE OKSIID | AATOMILISE ARHITEKTUURIGA 2D TSINKOKSIID **


NANOARHITEKTUUR : Aatomiliselt õhukesed LEHED/HELBED (< 1 nm)

KONKREETSED PINNAD  : 63520 m²/kg

VÄRVUS : Valge Nanopulber 


HINNANGULINE DOOS: ~ 5 mg sööda kg kohta


Vaata ohutuskaarti (SDS) SIIN

VAATA HINDA

KOGUS                             |   HIND


500 grammid (17,63 oz.)      67.790

1 kg (2,2 lb)       |      135.580

10 kg (22,04 lb)       |    1.354.000


SUUR KOGUS TELLIMUSED : alates 1 tonn | VÕTKE ÜHENDUST ühendust  trade@nanoarc.org

Q-ZnO II - AATOMILISE ARHITEKTUURIGA TSINKOKSIID**


NANOARHITEKTUUR: ~ 5 nm (0,005 μm) sfäärilised osakesed

KONKREETSED PINNAD : 415300 cm²/g

VÄRVUS : Valge Nanopulber


HINNANGULINE DOOS: ~ 10 mg sööda kg kohta


Vaata ohutuskaarti (SDS) SIIN

VAATA HINDA

KOGUS                           |      HIND


500 grammid (17,63 oz.)      57.840

1 kg (2,2 lb)       |      115.680

10 kg (22,04 lb)                |    1.155.000


SUUR KOGUS TELLIMUSED : alates 1 tonn | VÕTKE ÜHENDUST ühendust  trade@nanoarc.org

** Toksikoloogilisi mõjusid nii mäletsejalistel kui ka mittemäletsejalistel koos toksiliste doosidega tuleb uurida enne loomadele mõeldud toiduratsiooni määramist. 

Uurimine on oluline ohutuse tagamiseks ja optimaalse ZnO nanogrammi taseme kindlaksmääramiseks, mis on vajalik parima jõudluse ja majandusliku kasu saavutamiseks sõltuvalt looma suurusest, tervislikust seisundist ja kasvustaadiumist.